Paljud põlengud tekivad hooldamata või katkistest kütteseadmetest ja korstnatest. Uusehitiste puhul on levinud ka ebakorrektne kütteseadmete paigaldus või küttesüsteemi väär komplekteerimine - iga korsten ja kamin või keris ei sobi omavahel kokku. Väga tihti peavad päästjad reageerima tahmapõlengutele puhastamata või puudulikult puhastatud korstnates.
Päästekeskused on võtnud teravdatud tähelepanu alla hooletusest ja tuleohutusnõuete eiramisest tekkinud põlengute menetlemise ning süüdlaste karistamise.
Iga tahmapõleng korstnas on ohtlik nii ehitisele, milles korsten asub kui ka ümberkaudsetele hoonetele. Kui on tekkinud tulekahju helista kindlasti hädaabinumbril 112.

Küttesüsteemi tuleohutus sõltub erinevatest asjaoludest:

1. Küttesüsteemi valik ja paigaldus hoonesse
2. Kütteseadme ehitus, selle pinnatemperatuurid ja ohutuskujad
3. Kasutatava kütteaine kvaliteet ja sobivus
4. Kütterežiim
5. Kütteseadme hooldus

Loe edasi...

Kindlustusseltside statistika näitab, et kõige rohkem tule­kahjusid põhjustavad küttesüsteemid.
Metallist valesti paigaldatud suitsutorud on üks sagedasemaid tulekahjude põhjuseid.

Laenuintressid teevad madallende ja ehitusturg on aktiivne. Maja ehitamine või renoveerimine on aga kulukas ettevõtmine, mistõttu otsitakse võimalusi kokkuhoiuks.
Kui ehituseelarve kärpimisega aga hoogu sattuda, võib see hiljem valusalt kätte maksta.

If Eesti Kindlustuse tulekahju põhjuste analüüs näitab, et 33% tulekahjude põhjuseks on ahjud, pliidid, kaminad, kerised ja nende korstnad ning suitsutorud. Just metallist suitsu­torud on kõige tavalisemad kahju põhjustajad.

Loe edasi...

Korrast ära küttekolded ja liigkütmine võivad põhjustada raskeid tuleõnnetusi. Tuleohutuse seisukohalt on oluline teada, kuidas õigesti kütta ning küttekoldeid hooldada.

KUIDAS ÕIGESTI KÜTTA?
Umbkoldega ahjul puudub kolde all tuharuum, mille kaudu kolle õhku saab. Õhk tuleb koldesse läbi sisemise koldeukse (tõmbeukse). Enne kütmist tuleb kolle vanast tuhast puhastada.

Kui puud on süttinud, pannakse tõmbeuks kinni, välisuks jääb lahti. Kui kütus 10–20 minuti pärast intensiivselt põleb, võib välisukse koomale lükata. Välisukse võib sulgeda alles siis, kui leeki pole näha
ja ahju on jäänud vaid hõõguvad söed. Siibri võib sulgeda paarkümmend minutit pärast ahju välisukse sulgemist. Soovitav on jätta väike pilu, mitte siiber täielikult sulgeda.

Restkolde puhul suletakse koldeuks täielikult, kui puud on üleni leekides. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti.

Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud!

Loe edasi...

• Ära küta rikkis küttekollet.
• Hoolda küttekollet. Korstna pühkimine: Eramus tohib ise puhastada aga ridaelamus ja korteris peab tegema seda tööd kutseline korstnapühkija. Vähemalt 1 kord aastas.
• Kasuta vigade likvideerimiseks elukutselist pottseppa
• Ära pane põlevmaterjali liiga lähedale küttekoldele (küttepuud, diivan, vaip,) Tulekahju võib tekkida soojusülekandest või lenduvast sädemest.
• Ära lahku kodust ega mine magama enne kui kütmine on lõppenud.
• Ära küta ahju liimpuidu, saepuruplaadi, olmejäätmetega jne-ga.
• Küta mõistusega (ära küta üle).
• Tühjenda küttekolle sütest alles peale nende jahtumist. Veendu, et tuhas ei oleks hõõguvaid tükke.
• Ära küta rikkis küttekollet
• Hoolda oma küttekollet: taga korstna pühkimine ja kasuta pottsepa teenuseid vigade likvideerimiseks.
• Ära pane põlevmaterjale küttekolletele liiga lähedale (küttepuid, diivanit jne)
• Ära sulge siibrit, kui näed lahtist tuld või siniselt hõõguvaid söetükke.
  
  NB! Kutseline korstnapühkija peab vormistama puuduste kohta vastava akti!
  
  ( allikas: www.kodutuleohutuks.ee)